Istun koos kännuämblikuga,
käes tühi viskipudel,
jääkuubikud vedelevad maas,
ning pilk on purjus ja eemaleolev,
kõrvus kõlab Nirvana laulujupp
ning ei taha kojuminekule mõelda,
jalad peaaegu ei kanna,
kuid sellest pole hullu,
süda on täis kurbust
ning haaran pudeli uue,
see tegevus kordub,
nädalast nädalasse,
kuust-kuusse,
seni, kuni lehvitab puusärk.
05.07.2013
