6.-7. juuli olid Valga lihakombinaadi suvepäevad

Kirjutasin mingiaeg paljudele inimestele, et kas keegi on nõus minuga koos joogiputkasse müüjaks tulema? Sain palju eitavaid vastuseid. Sain neid seni, kuni Maria ütles mulle jah, kuna lisaraha ei tee ju kunagi halba. Ma olin õnnelik, sest ta on inimene, kellega ma rääkida ja nalja teha saan. Mu sljurtsikuga töö ei ole töö, vai d pigem meelelahutus.

6ndal kell 10.30 pidi buss väljuma(mis tegelikult väljus kell 11). Maria oli varem kohal ning ma olin veel varem. Rääkisin oma kallite venelastega juttu (jah, muidugi vene keeles, sest enamus inimesi on mu töökohas sellised, kes osavad eesti keelt nii palju, et tere ja head aega öelda). Kõrbesin juba hommikul päikese käes ning kahetsesin, et lühikesi pükse kohe jalga ei pannud. Kannatasin bussisõidu ära, kus alguses Mariaga rääkisime ning hiljem kuulasime muusikat ning olime omaette.

Jõudsime kohale ning toimus registreerimine. Ootasime veidi ning oligi meie kord. Jõudsime natuke vara ning ootasime, kuni kõik kohale jõudsid ning kohanesid. Vaatasime ringi, rääkisime natuke inimestega ning mul oli kõht meeletult tühi. (tahtsin vetsude taha õgima minna) Ootasime ning oligi aeg sissejuhatuseks. Inimesed pandi marssima, aga meie Mariaga põgenesime selle ieest, läksime vetsu ja viivitasime aega.

Saime oma töökoha kätte ning vedasime asju, esimesed kliendid olid juba enne kahte ning pidu võiski alata. Lõunasöök oli samal ajal ning inimesed liikusid ja naljakas oli vaadata, et inimesed hakkasid jooma juba peaaegu keskpäeval. Tööd olid käed-jalad täis, aga lahe oli jälgida, kes mida võttis. Kuna ma liha ei söö, siis lõunasöök jäi vahele.

Passisime ja rääkisime ja teenindasime ja olime niisama muhedad. Vaatasime võistlusi pealt ning rääkisime ja olime niiisama. Mida õhtupoole, seda rohkem purjus inimesed olid. Meil järjest lõbusamaks igatahes läks. Isegi need lõpuks jõid, kes pidid kained roolid olema. Loomulikult jäid nad ööseks ikka sinna, sest lihaka rahvas on korralik ja purjus peaga ei sõida.

Vahtisin seal kahte härrat ja kommenteerisin seda Mariale ka. Lõpuks ilmus ka üks härra välja ning tuli mu kõrvale istuma ja rääkima. Väga vahva oli. Eviisa ja Maria rääkisid ning ma rääkisin härraga. Pikka aega oli nii. Õhtul kui disko hakkas ning bänd peale läks, oli tore, mind kutsuti viisakalt tantsima, aga ma olin kahjuks nii pidur ja ei läinud, ( ah, nüüd natuke kahetsen ) Ta kutsus Eviisat ja Mariat ka, nad olid ka pidurid. Härra sai pahaseks ning läks eraldi üldse istuma :C Tundsin ennast pärast natuke süüdi, sest ma läksin Maria ja Alissijaga tanstima, väga lahe oli, Macarenast Las Ketšupini jne oli muusikat.

Igatahes mu muljed on väga laes ning arvatavasti järgmine aasta jälle, siis tahan isegi ööseks jääda, mida ma see aasta ei teinud, kahjuks. Tulime Mariaga bussiga tagasi ning kell kaks öösel olime kodus.

Kirjutamiseni!
Mari.

Teine.

Kuna mul on tihti igav, siis otsustasin oma vana blogi taasavada ning kirjutada siia, millega ma tegelen, kus käin ja kõigest. Praegu tuleb see postitus väike ning sissejuhatav. Kirjutan vahepeal ka luulet, kui inspiratsioon on olemas. Praegu puhkan tööst ning hiljem ehk Maryga võrku mängima ja/või vaatama, kui ma preili kätte saan. Homme on lihakombinaadi suvepäevad ning nendest kajastan ja muljetan arvatavasti pühapäeval, sest ma jõuan praeguse seisuga ülehomme kell 1 või 2 öösel koju. Loodan, et mu Mariake teeb olemise ilusaks!
Kirjutamiseni!

Kord kutsub surm

Istun koos kännuämblikuga,
käes tühi viskipudel,
jääkuubikud vedelevad maas,
ning pilk on purjus ja eemaleolev,
kõrvus kõlab Nirvana laulujupp
ning ei taha kojuminekule mõelda,
jalad peaaegu ei kanna,
kuid sellest pole hullu,
süda on täis kurbust
ning haaran pudeli uue,
see tegevus kordub,
nädalast nädalasse,
kuust-kuusse,
seni, kuni lehvitab puusärk.

05.07.2013